Elamispind väljaspool hoonet – rõdu

Kinnisvaraturul on rõduga korter alati eelistatud olukorras võrreldes tavakorteriga. Rõdu pakub palju huvitavaid võimalusi, näiteks saab päikesepoolsetel külgedel päevitada ja kasvatada rõdulilli.

Samuti kasutavad paljud rõdu väikese pikniku korraldamiseks ja isegi grillimiseks. Siinjuures ei tohi loomulikult unarusse jätta tuleohutuse korrektset jälgimist. Seega annab rõdu korterielanikule võimaluse endale kujundada looduslik ja emotsiooniderohke isiklik puhkenurk. Viimasel ajal on tänu meie klimaatilisele eripärale ja halvale nõukogudeaegsele ehituskvaliteedile kasvanud rõdude kinniehitamine elamispinna suurendamise ja soojuse kokkuhoiu eesmärgil.

Kõigepealt peab meelde tuletama ühte väga olulist nüanssi. Nimelt kuulub rõdu küll korteri juurde, kuid igasugune rõdul toimetatav töö, mis muudab hoone esialgset väljanägemist, peab olema kooskõlastatud korteriühistuga ja omavalitsusega. Kahjuks unustatakse see pisiasi ära ja hakatakse iseenese tarkusest ümberehitusi korraldama. Selline tegevus võib küll rahuldada korteriomanikku, kuid lõhub kogu hoone arhitektuurset tervikut ja halvendab hoone üld-ilmet. Suurem osa meie korterelamutest on ehitatud nõukogude ajal, millal üleliidulised standardid nägid ette normeeritud suurusega toad. Rõduga sai aga varjatult suurendada normeeritud korteri ettenähtud pinda. Kes veel mäletab neid nõukogudeaegseid norme ja sellest möödahiilimise võimalusi erinevates eluvaldkondades, saavad aru mida ma silmas pean. Kuid juba sellel ajal hakati hoonetele ja sealhulgas rõdudele teostama järelevalvet. Isegi miilits pandi jälgima, et maja fassaadil ei oleks näha kuivavat pesu ja keegi ei julgenud mõeldagi omavolilisest rõdu kinniehitamisest!

Kui korteriühistu soovib teha hoone fassaadis muudatusi ja näiteks rõdud soojuse säästmise eesmärgil kinni ehitada, siis tuleb selle kohta koostada projekt ja taotleda kohalikult omavalitsuselt ehitusluba. Rõdude kinniehitamine on võimalik ainult terve hoone ulatuses, suuremate hoonete puhul võib ka kaaluda trepikodade kaupa rõdude kinniehitamist. Sellise lahenduse võimaluse annab eelkõige ehitusprojekti koostamine. Rõdude kinniehitamine aitab neid kaitsta vihma, tuule, tolmu ja tänavamüra eest ja säästab mingil määral soojust. Samuti kaitsevad kinniehitatud rõdud hoone kandekonstruktsioone sademete eest ja seega suurendavad kaudselt hoone eluiga.

Valesti teevad need, kes pakettakna paigaldamisega ja rõdu hermeetilise sulgemisega üritavad elamispinnale mõned ruutmeetrid juurde saada. Kinniehitatud rõdu näol on tegemist külma ruumiga, vaid kogu rõdu välisgabariidi soojustamisega on võimalik eluruumi suuremaks teha. Kui arvestada, et tavaliselt on rõdud kuni 1.5 m laiad, siis pole mõtet väikeste rõdude puhul soojustustöödele kulutust teha, kuna lisapinna saamiseks tehtavad kulutused on väga suured ja ei tasu ära. Kinniehitatud rõdude puhul on üsna tavaline nn. udused aknad, kuna elutegevuse käigus tekkiv niiskus liigub tubadest külmema pinna poole.

Rõdu klaasimine on üsna kulukas, keskmiselt on korraliku klaassüsteemi hind 2500-2800 EEK/m². Oluline on rõdude kinniehitamisel jälgida, et säiliks nende korralik tuulutus. Samuti on oluline jälgida, et rõdu viimistlusmaterjalidena kasutatakse väliskonstruktsioonidele mõeldud materjale Üheks rõdude kinniehitamise võimaluseks on korrastada olemasolevad rõdupiirded ja lahtisele osale paigaldada vertikaalprofiilideta klaassüsteem. Puhtad klaaspinnad jätavad fassaadi korrapäraseks ja ei muuda hoone välisilmet. Rõdu klaassüsteem koosneb ülemisest ja alumisest alumiinium-juhtprofiilist, mis kinnitatakse rõdu lakke ja rõdu barjääri külge ning klaasidest, mille küljes on horisontaalrullikud. Selline konstruktsioon võimaldab klaase üksteise järel liigutada. Äärmine klaas ei liigu, vaid ainult avaneb 90º sissepoole, järgmine liigub selle kohale ning avaneb 90º sissepoole jne. Lõpptulemusena saab rõduklaasid nagu raamatulehed avatuna sissepoole seina äärde lükata ja terve rõdu on tervikuna avatud. Avatud kujul on ka klaaside pesemine lihtsustatud. Klaaside laius on 50–70 sentimeetrit, kõrguse määrab rõdu kõrgus. Valmistamiseks kasutatakse 6, 8 või 10 millimeetri paksust lihvitud servadega karastatud klaasi, mis on tavaklaasist oluliselt tugevam ja muudab rõdu turvalisemaks ka väljastpoolt sissemurdmise osas.

Allikas: www.omakodu.ee 15.04.2010 Ainar Viires